teisipäev, 31. juuli 2018

Passiivse tulu ülevaade

Viimasel ajal on rahaasjadest kirjutavates blogides populaarne teha igakuiseid kokkuvõtteid investeeringutelt teenitava passiivse tulu kohta. Panen siis ka enda numbrid kirja. Ma küll ei hakka seda tegema igakuiselt - ma pigem jälgin laekumisi aastate lõikes ja pole oluline, et need laekumised aasta sees kuidagi ühtlaselt jaotuksid.

Passiivse tulu kohta on ka eri blogipidajatel vist eri definitsioonid, aga mina pean passiivseks tuluks:
- dividende jm laekumisi aktsiatelt (nt väljamaksed seoses aktsiakapitali vähendamisega), v.a. aktsiate müük;
- intresse võlakirjadelt, laenudelt ja ühisrahastusest.

Kuigi ka siin on mul pisut kahtlusi, et see ei ole kõige konservatiivsem lähenemine. Passiivne tulu peaks teoorias olema selline regulaarne tulu, mis laekub investeeringutelt ilma, et sa ise midagi väga aktiivselt tegema peaksid. Samas ühisrahastuses osalemine nõuab ikkagi päris aktiivset toimetamist. Samuti nt aktsiakapitali vähendamised on tihti ühekordsed, seega ei kvalifitseeru otseselt regulaarseks tuluks. Ühisrahastuse osas ma arvan, et tootlused tulevikus langevad, seega tänane passiivne tulu ei pruugi olla sama varade mahu juures jätkusuutlik.

Kõik allolevad numbrid on netoväärtused ehk tulumaksujärgsed summad. 2018. aasta numbrid on umbkaudsed, arvestades juba laekunud dividende/intresse ning oodatavaid laekumisi.

Numbrid algavad 2010. aastast, sest alles sel kümnendil asusin aktiivsemalt investeerima dividendiaktsiatesse. Ning intresside osa on tekkinud alles kahel viimasel aastal, kui olen hakanud aktiivsemalt investeerima ühisrahastusse - platvormid, kus ma toimetan, on Crowdestate ja Mintos.

laupäev, 28. juuli 2018

2017. aasta kokkuvõte

2017 on ammu lõppenud, seega pisut hilja ehk kokkuvõtteid teha? Aga kuna eelmine kokkuvõte siin blogis on 2011. aastast, siis tundus, et kui blogi taasalustada, on seda paslik teha just vahepeal isiklike rahaasjadega toimunud sündmuste kokkuvõttega.

Varasemalt olen siin avaldanud peamiselt kahte näitajat - sääst brutotöötasust ja puhasväärtuse kasv. Need näitajad on siin olnud peamiselt sellepärast, et minu eesmärk on olnud säästa vähemalt 20% oma brutotöötasust ning säästetud raha investeerida. Säästude ja investeeringute abil on olnud plaan järjepidevalt kasvatada oma varade puhasväärtust. Uuemal ajal on tekkinud ka soov teenida oma varadelt passiivset tulu. See on eelmiste eesmärkidega otseselt seotud - mida suuremad säästud, mida kõrgem varade puhasväärtus, seda suuremat passiivset tulu on võimalik nende varade pealt teenida.

Ma isegi ei tea täpselt, miks olen jälginud just säästumäära brutotöötasust (mitte netost või näiteks ka säästumäära kogutuludelt), aga ajaloo huvides jätkan esialgu sama näitajaga. Mõni teine kord mõtlen ehk juurde ka mõne muu näitaja, mida jälgida - näiteks on tänapäeval isiklike rahaasjade, investeerimise ja finantsvabaduse teemalistes blogides populaarne jälgida passiivse sissetuleku suurust. Aga selle toomse sisse mõni teine kord.

Mis on siis vahepeal toimunud?

Selge on see, et finantsvabadust ma veel saavutanud ei ole. Aga liigume vaikselt sinnapoole, sammhaaval.

Siin graafik selle kohta, kui palju oma brutotöötasust olen ma aastate jooksul suutnud kõrvale panna. Päris muljetavaldav (mu enda arvates vähemalt), et mul on see info olemas juba viimase 20 aasta kohta. Nagu näha, on säästumäär liikunud tõusvas joones, mis on väga positiivne. Samuti on näha, et eristuvad selgelt kaks aastat - 2008 ja 2017, mil säästud on olnud negatiivsed (ehk et olen kulutanud rohkem kui on minu brutotöötasu). Põhjus on mõlemal puhul üks ja sama - korteri ost. Nagu olen ka varem kirjutanud, arvestan ma oma kulusid konservatiivselt ning kirjutan korteri ostu korral omafinantseeringuks makstud summa kohe kuludesse. Suured miinused seega ongi tulnud korteriostude omafinantseeringutelt.



Puhasväärtuse kasvu kohta toon andmed alates 2000. aastast. Andmed on olemas ka varasemate aastate kohta, aga kuna siis olid puhasväärtuse numbrid väga väikesed, oli kasvumäär jällegi väga kõrge, ehk et skaalalt kaugel väljas. Oma puhasväärtuse kasvuga ma selgelt ei ole rahul - ma ei ole olnud väga hea oma varade investeerija. Üritan selles osas ennast parandada ja rohkem aega võtta oma investeeringutega tegelemiseks. Selgelt eristub siin pildil aasta 2008, kui algas majanduskriis - kaasnenud börsilanguse käigus õnnestus päris suur osa oma varadest kaotada.