Ühest küljest saan ma aru, et oma eesmärkide saavutamiseks peaksin ma märksa rohkem säästma, aga praktilisest küljest vaadatuna on see väga keeruline. Ei taha täielikku askeedielu ka elada. Pean leppima, et need kaks eesmärki (elada normaalselt ja samas säästa 20% töötasust) ei ole praeguse sissetuleku juures täielikult kokkusobivad.
Kunagi kirjutan sellest ehk pikemalt, aga ma olen teinud arvutusi, et 20% on umbes see suurusjärk, mis tuleks brutotasust kõrvale panna ja kasumlikult investeerida, kui tahta saavutada mõistliku aja jooksul selline positsioon, kus palgatulust enam otseselt ei sõltuks. Ehk saavutada olukord, kus ei ole otsest vajadust raha pärast tööl käia.
Ja selle 20% osas ma mõtlen ikkagi säästu brutotöötasust. See tähendab, et igakuiselt kontole laekuvast palgasummast tuleks säästa veidi üle veerandi ehk ca 25-26%.
Olen teinud endale ka 2011. aasta eelarve ja see näitab, et kui kõik läheb plaanipäraselt (ehk palk jääb senisele tasemele ja kulud on kavandatud suurusjärgus), suudan kõrvale panna 14.3% oma brutopalgast. Mis samuti jääb eesmärgile kõvasti alla. Olen oma plaanitavaid kulusid vaadanud siit ja sealt nurgast, aga no ei leia rohkem kohti, kust oleks mõistlik kokku hoida, säilitades samas "normaalse" elustandardi. Eks tuleb loota preemiatele ja palgatõusudele...
Oma varade puhasväärtust õnnestus mullu kasvatada 25%. Siin on mul suhteliselt lambist võetud eesmärk saavutada igal aastal 20% kasvu. See tähendab, et eelmine aasta oli plaanist pisut parem. Viimase 11 aasta jooksul olen oma eesmärki keskmiselt täpselt täitnud ehk varade väärtus ongi kasvanud keskmiselt 20% aastas.
Varade kasv tuleb säästmise ja investeeringute kasvu koosmõjust. Ja mida suuremaks kasvab varade väärtus, seda raskem on suurt kasvu saavutada. Seetõttu on see varade kasvu eesmärk rohkem selline teisejärguline - põhiline on ikkagi säästa ja paigutada neid sääste oma parimate oskuste kohaselt, saavutamaks korralik tootlus võtmata seejuures ülemääraseid riske.
