Panen järgneva rohkem enda jaoks kirja, et teine kord oleks hea koht, kust järgi vaadata. Aga kui kellelegi veel kinnisvaralaenudel põhinevad võlakirjad ja CDOd ja USA võlakriis huvi pakuvad, siis lugege edasi:) Natuke teadmisi raamatust The Big Short: Inside the Doomsday Machine ja mujalt.
Kinnisvaralaenul põhinevaid võlakirju (Mortgage Backed Security - MBS) tehakse põhimõtteliselt nii, et ostetakse kokku hulk kinnisvaralaene, paketeeritakse nad kokku ja emiteeritakse võlakiri või võlakirjad, mis põhinevad nende kinnisvaralaenude rahavoogudel ning võlakirjad müüakse investoritele. Selle kinnisvaralaenude kogumiku pealt üldiselt antakse välja mitu võlakirja ehk moodustatakse mitu tranche'i. Kõik võlakirjad põhinevad kõigil tagatiseks olevatel kinnisvaralaenudel, kuid iga tranche'i võlakirjal on erinevad õigused rahavoogudele ning erinev intressimäär. Põhimõte on siis selles, et erineva tranche'i võlakirjad on erineva riskiga.
Kõige madalam tranche teenib kõige kõrgemat intressi, kuid kui mõni võlakirja tagatiseks olev kodulaen jääb tagasi maksmata, siis sellest tuleneva kahju kannavad just selle kõige riskantsema ja kõrgema intressimääraga tranche'i omanikud. Kõige kõrgema tranche'i omanikud teenivad kõige madalamat intressi ning nendeni jõuavad aluslaenudelt tekkivad kahjud kõige hiljem. Ehk kui võlakirjade tagatiseks olevad kodulaenud üksteise järel hapuks lähevad, siis hakatakse neid kahjusid järjest jaotama - kõigepealt saavad kahju madalamate tranche'ide omanikud ning kõige viimasena kõrgemate tranche'ide omanikud.
Positiivsete sündmuste ehk kodulaenudelt laekuvate instressidega on vastupidi - esmalt makstakse intressid välja kõrgemate tranche'id omanikele ning kui nende osa on makstud, siis järjest madalamatele tranche'idele.
Igale tranche'ile taotletakse ka reitinguagentuuride (Moody's, S&P, jne) poolt võlareiting. Kõige kõrgem tranche on enamasti reitinguga AAA ehk kõrgeima võimaliku krediidireitinguga. Madalaim on tihti mitte investeerimisjärgu reitinguga või hoopis ilma reitinguta. Ning vahepealsed tranche'id siis vahepealse reitinguga.
AAA reitingut peetakse üldiselt kinnituseks, et tegemist on laenuga, mille hapuksmineku tõenäosus on praktiliselt olematu. Kriisi tipul paraku kaotasid oma väärtuse mitte ainult reitinguta ja madala reitinguga võlakirjad, vaid massiliselt muutusid väärtuseks ka AAA reitinguga võlakirjad.
Reitinguagentuurid üritasid seepeale küll väita, et nende reitinguid on valesti mõistetud. Nende väitel AAA reiting ei tähenda üldse seda, et tegemist on kindla investeeringuga, vaid reitingut tuleks vaadata kui suhtelist näitajat ehk et AAA reitinguga võlakiri on vähem riskantne kui nt BBB reitinguga võlakiri. See tundub muidugi mannetu vabandus, sest kui reitingud tõesti seda näitavad, siis on need täiesti kasutud, sest sellest, milline võlakirjadest on rohkem ja milline vähem riskantne, on ka ilma igasuguse reitinguta arusaadav.
Asi läks MBSidest samm keerulisemaks ja põnevamaks siis, kui moodustati uus instrument, mis ei koosnenud enam otseselt kinnisvaralaenudest vaid nendest ülalnimetatud MBSidest, mis juba ise koosnesid laenudest. Selline instrument on Collateralized Debt Obligation (CDO).
CDO toimib põhimõtteliselt täpselt samuti nagu MBS - luuakse üks eraldiseisev ilma iseseisva majandustegevuseta ettevõte (USAs Special Purpose Entity - SPE), mis ostab kokku hulga MBSe (või ka muid võlakirju või laene). Teiselt poolt emiteerib ettevõte võlakirju, mis põhinevad nendelt MBSidelt laekuvatel rahavoogudel.
Tragikoomiliseks teeb asja see, et vähemalt buumiajal käis asi tihti nii, et CDOsid moodustati tihti madalama reitinguga, nt BBB reitinguga MBSi tranche'idest. Moodustati siis jällegi mitu võlakirja erineva riskitasemega. Ja üllatus-üllatus, reitinguagentuurid andsid rämpslaenudel põhinevatest rämpsvõlakirjadest moodustatud rämpsvõlakirjade kõrgemale tranche'ile (mis tihti moodustas 80% kogu CDO mahust) jälle kõrgeima ehk AAA reitingu. Niimoodi rämpslaene mitmekordselt ümber ja ümber paketeerides õnnestus praktiliselt kogu algselt kokku ostetud rämpslaenude komplekt kõrgeima krediidireitinguga võlakirjadeks moondada.
Kuna MBSid ja CDOd koosnesid tihti rämpslaenudest ja alati oli mitu erineva riskitasemega tranche'i, siis võiski juhtuda nii, nagu paar sissekannet tagasi toodud näide, kus madalama tranche'i võlakirja väärtus langes nulli juba juhul, kui võlakirjade tagatiseks olevast kodulaenude hulgast oli hapuks läinud vaid 8%. Kui hapuks läks rohkem laene, siis hakkasid kahju kandma juba kõrgemate tranche'ide omanikud. Ning kui tagasi maksmata jäi suurem osa tagatiseks olevatest laenudest, siis said kahju juba kõigi tranche'ide, ka kõrgeimate, omanikud. Ostes kindlustust (ehk Credit Default Swape - CDS) just madalamate tranche'ide peale, oli kriisi ajal laenude hapuks minnes võimalik panustatud raha mitmekordselt tagasi teenida.
CDSe müüvad üldiselt kindlustusseltsid - CDS on põhimõtteliselt kindlustus mingi konkreetse võlakirja hapuksminemise vastu. Kusjuures, kui CDSi kasutatakse spekuleerimiseks, siis ei pruugi CDSi ostjal ega müüjal olla absoluutselt mitte mingit isiklikku seost laengua, millele CDS osteti. Sisuliselt see on siis sama, kui mina ostaksin kindlustuse selle vastu, et nt naabri-Jüri ei suuda oma korterilaenu tagasi maksta. Kui naabri-Jüriga läheb halvasti ja laen jääb tagasi maksmata, on CDSi müüja kohustatud tema tagasimaksmata jäänud laenujäägi suuruse summa mulle välja maksma. Kusjuures õnnetu Jüri ise ei teaks kogu sellest minu ja CDSi müüja vahelisest tehingust midagi. Ja sellise CDSi omamise eest peaksin mina CDSi müüjale maksma makseid laenu lõppemiseni või kahjutasu väljamaksmiseni.
Ja kuna CDS käitub ka ise võlakirja sarnaselt - CDSi ostja maksab regulaarseid makseid nagu võlakirja emiteerija intresse - kasutati neid tihti võlakirjade asemel CDOde moodustamiseks. Ühest ainsast kliendile antud kodulaenust võis seega saada lõpmatu hulga väärtpabereid - kõigepealt MBS, siis sellest tehtud CDO, siis veel omakorda CDOdest tehtud uus CDO, siis kõigile nende väärtpaberitele tehtud CDSid, nendest CDSidest tehtud CDOd, jne jne. Ja kõigi nende põnevate lühenditega väärtpaberite moodustamise ning üksteisele müümisega tegeleb tuhandeid inimesi, teenides sellelt miljoneid dollareid.
Finantsmaailm on ikka põnev:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar