Kuna viimastel kuudel on kuumaks teemaks olnud võimalik devalveerimine, siis ma panen kirja ka oma arusaamise sellest teemast.
Valuutakomitee süsteemi üheks põhialuseks on see, et fikseeritud vahetuskursi hoidmiseks peab keskpangal olema piisavalt välisvaluutareserve, et rahuldada kõik soovid vahetada kohalikku valuutat välisvaluutaks ametliku vahetuskursiga. Ehk kriisi korral, kui näiteks Eesti krooni soovivad korraga suurtes kogustes müüa nii spekulandid, riigist põgenevad välisinvestorid kui ka kohalikud inimesed, peab Eesti Pank olema valmis kogu selle raha kehtiva kursiga (1 EUR = 15,6466 EEK) valuutasse vahetama. Kui keskpank ei ole valmis seda kehtiva kursiga tegema, tuleb valuutakurss devalveerida tasemele, millega keskpank oleks suuteline seda raha vahetama.
Eesti puhul on kõik Eesti Panga poolt emiteeritud kroonid tagatud välisvaluutareservidega (reserve on tegelikult rohkemgi kui emiteeritud kroone). Ning Eesti Pank ei plaani (ja ei seaduse järgi ei tohigi) anda välja ühtegi Eesti krooni, mis ei oleks välisvaluutareservidega kaetud.
Probleemina tuuakse välja, et Eesti Panga emiteeritud raha ei moodusta kogu raha, mis Eestis ringleb. Kroone tekitavad juurde ka kommertspangad. Mis toimub lihtsustatult nii:
A. pangal on hoiusel 10000 krooni;
B. pank on kohustatud Eesti seaduste järgi panema sellest hoiustatud summast 15% kohustuslikku reservi - reservi läheb seega 1500 krooni, ülejääva 8500 saab laenata välja klientidele;
C. tõenäoliselt jõuab see 8500 krooni mingite tehingute tagajärjel taas mõne panga kontole;
D. pank paneb taas 15% sellest 8500st kroonist kohustuslikku reservi ning ülejäänu laenab välja.
Jne. Kuni algselt panka pandud 10000 kroonist on saanud maksimaalselt 66666 krooni (= 10000 * 1/15%).
Eesti Panga reservidega on tagatud vaid see esialgne 10000 krooni, ülejäänu - kommertspankade poolt juurde "tekitatud" raha on tagatud nende samade kommertspankade varadega.
Probleem Eesti krooni kursi hoidmisega saab tekkida ainult siis, kui kriis on totaalne. Kui Eesti kroonist soovitakse kiiresti välisvaluutasse vahetada väga suur hulk Eesti kroonides olevatest varadest. Ning kui seda valuutanõudlust ei suuda rahuldada ei Eesti Pank ega kommertspangad oma reservidest või välismaalt juurdelaenatavast rahast.
Lootus on, et sellise olukorra tekkides ei soovi Eesti pankade omanikud (enamasti Rootsi pangad) siinsete pankade pankrotistumist ning kriisi korral on nad valmis tooma Eestisse raha, et välisvaluuta nõudlus rahuldada. Ka riigil on olemas plaan finantskriisi korral tegutsemiseks - seal nähakse ette võimalused, et Eesti Pank või valitsus toetab kommertspankasid laenude või muud sorti rahasüstidega.
Devalveerimisoht saab tekkida siis, kui Eesti pankade välisomanikud ei soovi (sest nad näiteks ei usu enam, et suudaksid Eesti tütarpankasid elus hoida) või mingil põhjusel ei saa (nt kui tegemist on ülemaailmse kriisiga ning ka Rootsi pankadel on rahaga kitsas käes) enam lisaraha Eesti tütarpankadele anda. Ning ka Eesti Pank ja riik on välismaailma silmis täielikult usalduse kaotanud, reservid on kulutatud ja laenu mujalt maailmast ei saa. Siis võib tõesti Eesti Pank olla sunnitud krooni kursi vabaks laskma, mis siis suure tõenäosusega sellises olukorras tähendaks kursi langust ehk devalvatsiooni.
Raske on ette kujutada, mis võiks olla need põhjused, mis sellise totaalse kriisiolukorra Eestis tekitada võiksid.
Kas on aga mingit põhjust Eesti krooni devalveerimiseks vabatahtlikult, ilma sellise sundolukorrata nagu eespool kirjeldatud?
Devalveerimise mõju on üldjoontes selline, et see muudab kaupade eksportimise soodsamaks ning importkaubad muudab kallimaks. Ehk siis devalveerimist saab kasutada oma riigi ekspordisektori konkurentsivõime parandamiseks - see tooks rohkem raha riiki ja tugevdaks seeläbi majandust. Eestis selline lahendus ilmselt ei toimiks. Ma arvan, et Eesti eksportkaupade algmaterjalid tuuakse suures osas sisse välismaalt ning kohapeal neid vaid töödeldakse. See aga tähendab, et devalveerimise korral muutuks töötlemiseks sissetoodavad materjalid kallimaks ning see sööks ära täiendava tulu, mida teenitaks odavama krooni tõttu ekspordilt. Ehk sisuline efekt devalveerimisest ekspordisektorile oleks minimaalne.
Lisaks oleks devalveerimisel muud kõrvalmõjud. Kuna suur osa Eestis tarbitavatest kaupadest imporditakse, tooks devalvatsioon kaasa suure hinnatõusu. Lisaks on valdav osa laenudest Eestis välja antud eurodes, inimeste sissetulekud aga kroonides. See tähendab, et devalveerimise korral suureneksid inimeste laenude tagasimaksed järsult.
Kokkuvõttes - kasu poleks devalvatsioonist praktiliselt midagi, probleeme tekiks aga kuhjaga. Ükski täie mõistuse juures poliitik ei tee sellist otsust, mille ainus mõju on valijate elu oluline halvendamine. Krooni aga saavad seaduse järgi devalveerida justnimelt ainult poliitikud (täpsemalt riigikogu).
Mida siis praegu peaks potentsiaalsete probleemide osas peale hakkama? Ega ei peakski suurt midagi. Kroone eurodesse, dollaritesse või grivnadesse vahetada pole mõtet (kui just ei ole plaanis reisima minna või mingil muul põhjusel valuutat vaja).
Küll aga on see õhus olev ärevus toonud kaasa kõrgemad Eesti krooni intressimäärad, mida iga inimene saab enda huvides suhteliselt lihtsalt ära kasutada. Nt ühekuulistele hoiustele pakuvad mõned pangad intressimääraks juba 5,3%. See on päris hea tootlus, arvestades et pangaintressid on ka tulumaksuvabad. Praegu on väga mõistlik paigutada osa oma säästudest Eesti krooni hoiusele (olen seda teinud ka ise). Muudel intressi kandvatel (ning samal ajal lihtinimesele kättesaadavatel) instrumentidel - nt võlakirjafondidel - on väga raske sarnases suurusjärgu stulumaksujärgset tootlust pakkuda.
Sama mõte hoiustamise kasulikkusest praegusel hetkel on viimasel ajal läbi käinud nii mõnestki foorumist ja blogist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar