Warren Buffetti mõtteterad, osa 2

Jätkuks eelmisele loole. Paljud mõtted tegelikult kordavad juba eelmises postituses olnut, aga ega kordamine ka liiga ei tee. Ning tundub, et millalgi tuleb sellele loole ka kolmas osa kirjutada. Järgnevad siis mõned mõtlemapanevad väljavõtted ja kokkuvõtted Berkshire Hathaway aastaaruannetest.

• Kõige halvem äri on selline, mis kasvab kiiresti, vajab selle kasvu loomiseks märkimisväärselt kapitali ning teenib kas vähe või ei teeni üldse raha. Mõelge lennufirmadele. Lennunduses on püsiva konkuretsieelise loomine osutunud kättesaamatuks Wrighti vendade aegadest saadik. Kui Kitty Hawk'is oleks kohal olnud mõni ettenägelik kapitalist, oleks ta Orville'i allatulistamisega teinud oma järeltulijatele suure teene.
• Viimase 35 aasta jooksul on Ameerika ettevõtted saavutanud suurepäraseid tulemusi. Seega oleks investoritel olnud lihtne teenida mahlaseid tootlusi: tulnuks vaid ratsutada Ameerika ettevõtluse turjal diversifitseeritud ja madalate kuludega portfelliga. Indeksifond, mida investor selle aja jooksul kordagi poleks puutunud, oleks selle töö ära teinud. Selle asemel kogesid paljud investorid tulemusi, mis ulatusid keskpärastest kohutavateni. Sellel on olnud kolm peamist põhjust: esiteks kõrged kulud - tavaliselt kuna investorid kauplesid üleliia palju või kulutasid kaugelt liiga palju investeeringute juhtimise teenustele; teiseks portfellivalikud, mis põhinesid vihjetel ja moel, selle asemel, et tugineda tähelepanelikule, kvantifitseeritud ettevõtete arengu analüüsile; ja kolmandaks start-ja-stopp lähenemine turgudele, mida iseloomustavad vale turule sisenemise aeg (pärast seda, kui tõus on juba tükk aega kestnud) ning vale väljumise aeg (pärast pikka stagnatsiooni või languse perioodi). Investorid peaksid meeles pidama, et hasart ja kulud on nende vaenlased. Ning kui nad kindlasti tahavad üritada ajastada oma osalemist aktsiaturgudel, siis peaksid nad proovima olla kartlikud siis, kui teised on ahned ning ahned ainult siis, kui teised on kartlikud.
• 1987. aastal iseloomustas aktsiaturge suur kogus hasarti, kuid väga väike netoliikumine. Dow tõusis aastaga 2.3%. Te teate muidugi, millised Ameerika mäed kaasnesid selle väikese muutuse saavutamisega. Hr. Turg oli maniakaalses hoos kuni oktoobrini ning sai siis ootamatu ja suure ataki. Me peame selle möllu eest tänama "professionaalseid" investoreid, kes juhivad miljardeid. Selle asemel, et keskenduda ettevõtete lähiaastate tegevusele, keskenduvad paljud prestiižsed varahaldurid nüüd sellele, mida teised varahaldurid nende arvates teevad lähipäevadel. Nende jaoks on aktsiad lihtsalt mängužetoonid, nagu nupud Monopoli lauamängus.
• Järsud muutused ja erakordne tootlus ei käi tavaliselt käsikäes. Enamik investoreid käitub muidugi nii, nagu tõele vastaks vastupidine. See tähendab, et nad omistavad tavaliselt kõrgeima hinna-kasumi (P/E) suhte eksootilise kõlaga ettevõtetele, mis annavad lootust palavikulisteks muutusteks. See väljavaade lubab investoritel fantaseerida tuleviku kasumlikkusest, selle asemel, et seista silmitsi äri tänaste reaalsustega. Selliste investor-unistajate jaoks on igasugune pimekohting eelistatum kui kohtamine ükskõik kui ihaldusväärse naabritüdrukuga. Kogemus viitab siiski, et parima tootluse saavutavad ettevõtted, mis teevad täna midagi üsna sarnast sellele, mida nad tegid ka viis või kümme aastat tagasi. See ei ole siiski argument, millega õigustada juhtkonna enesega rahulolu. Ettevõtetel on alati võimalusi parandada oma teenuseid, tootenimekirja, tootmistehnikaid jmt ning loomulikult tuleb neist võimalustest kinni haarata. Kuid ettevõte, mis seisab pidevalt silmitsi suurte muutustega, seisab silmitsi ka liiga paljude võimalustega suurteks eksimusteks. Veelgi enam - majandusmaastik, mis pidevalt ja jõuliselt muutub, on pinnas, millele on raske ehitada kindluse-laadset äri. Selline äri on aga tavaliselt võti püsivalt kõrge tootluse saavutamiseks.
• Võite arvata, et institutsioonid oma suure arvu kõrgelt makstud ja kogenud investeerimisprofessionaalidega on jõud, mis tagab stabiilsuse ja terve mõistuse valitsemise finantsturgudel. Seda nad siiski ei ole: aktsiad, milles institutsioonide osalus on suur ja mida institutsioonid pidevalt jälgivad, on tihti olnud kõige enam valesti hinnatud aktsiad turul. Ben Graham rääkis kunagi jutu, mis kirjeldab, miks investeerimisprofessionaalid käituvad, nagu nad käituvad: Üks naftaotsimisega tegelenud mees suri ja läks taevasse, kus teda võttis vastu Peetrus halbade uudistega. "Sul on õigus siia elama asuda," ütles Peetrus, "aga, nagu sa näed, on naftameestele ettenähtud ala täis. Pole mingit varianti sind sinna sisse suruda." Naftaotsija mõtles hetke ja küsis Peetruselt, kas ta võib öelda ala praegustele asukatele kolm sõna. Peetrusele tundus soov suhteliselt ohutuna ja nii pani naftamees käed torusse ja hüüdis: "Põrgus avastati naftat." Koheselt avanesid ala väravad ja kõik naftamehed marssisid välja ning suundusid põrgu poole. Kuna ala oli nüüd tühi, palus Peetrus naftaotsijal sisse astuda ja ennast mugavalt tunda. Naftaotsija peatus hetkeks. "Ei," ütles ta. "Ma arvan, et ma lähen ülejäänud poistega kaasa. Selles kuulujutus võib siiski tõetera sees olla."
• Kui kapitali tootlus on keskpärane, siis ei ole kasumi kasv, mis on saavutatud tänu firma omakapitali kasvule, mingi eriline juhtkonna edu näitaja. Sama tulemuse võib igaüks saavutada oma kiiktoolist tegutsedes - lihtsalt neljakordista oma säästuhoiusel olev kapital ning sa neljakordistad oma kasumi. Vaevalt, et sa ootaksid sellise saavutuse eest mingit erilist tunnustust. Samas laulavad pensionilemineku teated tihti kiidulaulu firmajuhtidele, kes on oma juhtimisajal firma kasumi ütleme neljakordistanud - samas keegi ei vaata, kas see kasv ei tulnud mitte lihtsalt mitmete aastate jaotamata kasumi ja liitintressi koosmõjust.
  Kui ettevõte saavutas sel perioodil järjepidevalt keskmisest suurema kapitali tootluse või kasvas kaasatud kapital sel perioodil ainult kahekordseks, siis võib kiitus olla igati õigustatud. Kuid kui kapitali tootlus oli kehvake ning kaasatud kapital kasvas kasumiga samas tempos, siis tuleks aplausi tagasi hoida. Säästuhoius, mille intressid reinvesteerida, saavutab samasuguse aastase kasumikasvu - ning 8%-lise intressiga neljakordistuks kasum 18 aasta pärast. 
• Investeerimisringkondades jäävad alati aeg-ajalt toimuma kahe ülinakkava haiguse - hirmu ja ahnuse - puhangud. Nende epideemiate ajastus on ettearvamatu. Ning nende tekitatavad turumoonutused on samuti ettearvamatud nii kestvuse kui ulatuse osas. Seetõttu ei ürita Buffett kunagi kummagi haiguse saabumist või lahkumist ette aimata. Tema eesmärk on tagasihoidlikum - ta üritab olla kartlik, kui teised on ahned ning ahne, kui teised on kartlikud.
• Suurte tehingukulude ja varade haldamise kulude tõttu peavad kõik aktsionärid pikas perioodis kokku teenima vähem kui nende omatavad ettevõtted. Näiteks kui Ameerika ettevõtted teenivad omakapitalilt keskmiselt  umbes 12% tootlust, siis investorid peavad teenima märkimisväärselt vähem. Pulliturud võivad matemaatikaseadusi ähmastada, kuid ei saa neid ümber lükata.
• Varahaldurid on hüperkineetilised - nende kauplemisaktiivsus on väga suur. Termin "institutsionaalne investor" on muutumas samasuguseks iseendale vastukäivaks väljendiks nagu näiteks "hiigelsuur krevett", "daam-mudamaadleja" või "odav advokaat".
• Buffetti õpetaja Ben Gragam kirjeldas kunagi investeerimisedule kaasaaitavat suhtumist turukõikumistesse. Kujuta ette, et turunoteeringuid annab äärmiselt vastutulelik sell nimega Hr. Turg, kes on sinu partner teile kuuluvas ettevõttes. Hr. Turg ilmub iga päev sinu juurde ja ütleb hinna, millega ta oleks valmis kas ostma sinu osaluse firmas või müüma enda osaluse sulle. Kuigi teie ettevõtte äri võib olla suhteliselt stabiilne, siis Hr. Turu noteeringud on kaugel sellest. Näiteks peab kahjuks ütlema, et vaesel vennikesel on parandamatud emotsionaalsed probleemid. Aeg-ajalt on ta eufoorias ning näeb ainult ettevõtet mõjutavaid soodsaid asjaolusid. Sellises tujus olles nimetab ta väga kõrge ostu-müügi hinna, sest ta kardab, et sa ostad tema osaluse ära ja jätad ta ilma kohe saabuvast suurest kasumist. Mõnikord on ta jällegi depressiivne ning ei näe tulevikus muud kui häda ja viletsust. Sellistel juhtudel nimetab ta väga madala hinna, sest ta kardab paaniliselt, et sa müüd oma osaluse talle. Hr. Turul on veel üks tore iseloomuomadus - ta ei pane pahaks, kui teda ignoreeritakse. Kui tema noteering sulle täna huvi ei paku, siis ta tuleb homme uue pakkumisega. Tehingute tegemine on rangelt sinu valikul. Nendes tingimustes on olukord sinu jaoks seda kasulikum, mida maniakaal-depressiivsem on tema käitumine.
  Kuid nagu Tuhkatriinu ballil, pead sa tähelepanu pöörama ühele hoiatusele, et kõik ei muutuks kõrvitsateks ja hiirteks - Hr. Turg ei ole seal, et sind teenida või sind suunata. Sulle on kasulik tema rahakott, mitte tema tarkus. Kui ta ilmub mõnel päeval eriti kergemeelses tujus, siis sul on vabadus teda kas ignoreerida või teda ära kasutada, kuid tema mõju alla langemine on katastroofiline. Võib öelda, et kui sa ei ole kindel, et sa mõistad ja oskad oma ettevõtet hinnata palju paremini kui Hr. Turg, siis sa ei kuulu sellesse mängu. Nagu öeldakse pokkeris: "Kui sa oled mänginud 30 minutit ja sa ei saa aru, keda haneks tõmmatakse, siis oled see sina."
• Ka pärast 25 aastat erinevate firmade ostmist ja juhendamist ei ole Buffett ja tema partner Charlie Munger õppinud ära keeruliste äriprobleemide lahendamist. Küll on nad aga õppinud, et parem on neid probleeme vältida. Buffett arvab, et nad on olnud edukad, sest nad on keskendunud 30 sentimeetri kõrguste tõkete leidmisele, millest nad on võimelised üle astuma, mitte ei ole omandanud oskust ületada kahemeetriseid tõkkeid. Nii äris kui investeerimises on tavaliselt palju kasumlikum jääda lihtsa ja ilmselge juurde, selle asemel et püüda lahendada keerulist. Aeg-ajal tuleb raskete probleemidega muidugi silmitsi seista, kuid üldiselt on Buffett olnud edukam draakoneid vältides kui nendega võideldes.
• Buffett on avastanud, et äris mängib üliolulist rolli ettenägematu jõud nimega "institutsionaalne imperatiiv". Buffett ütleb, et selle jõu olemasolu kohta ei mainitud talle ärikoolis sõnagi ning ka ärimaailma sisenedes ei saanud ta kohe aru selle olemasolust. Ta arvas tollal, et ausad, intelligentsed ja kogenud ettevõtete juhid teevad automaatselt ratsionaalseid äriotsuseid. Kuid ta õppis aja jooksul, et nii see siiski ei ole. Vastupidi - ratsionaalsus kaob tihti, kui mängu tuleb institutsionaalne imperatiiv.
  Näiteks: (1) justnagu Newtoni esimesest seadusest lähtudes seisab iga institutsioon vastu igasugusele muutusele oma hetkekursis; (2) samamoodi nagu töö hulk suureneb, et täita saadaval olev aeg, ilmuvad  välja äriprojektid ja ülevõtmisplaanid, et neelata saadaval olevad vahendid; (3) ükskõik kui rumalad on juhi äritungid, valmivad tema jüngrite poolt nende toetuseks alati kiiresti detailsed tulususe analüüsid ja strateegilised uuringud; ning (4) samalaadsete ettevõtete käitumist - olgu selleks laienemine, ülevõtmine, juhtkonna tasustamise põhimõtted või midagi muud - imiteeritakse alati arutult.
• Buffett on õppinud tegema äri ainult inimestega, kes talle meeldivad, keda ta usaldab ja imetleb. See poliitika iseenesest ei garanteeri küll edu - teisejärguline tekstiilitööstus või kaubamaja ei saavuta edu lihtsalt sellepärast, et seda juhivad mehed, kellele sa paneksid oma tütre hea meelega mehele. Siiski võib omanik - või investor - korda saata imesid, kuid tal õnnestub ennast äris seostada inimestega, kellel on äritegemiseks sobiv iseloom. Buffett ei soovi tegemist teha ebameeldivate firmajuhtidega, ükskõik kui atraktiivsed väljavaated on nende ettevõtetel. Buffett ütleb, et tal ei ole kunagi õnnestunud teha head tehingut halva inimesega.

Vt ka: Warren Buffetti mõtteterad, osa 1