Rahakogumine lapsele

Ma olen mõnda aega mõelnud selle üle, kuidas koguda raha lapse jaoks. Et tal oleks ellu astudes raha olgu siis hariduse omandamiseks, kodu soetamiseks või mingiks muuks eesmärgiks.
Minu väike kinnisidee on olnud, et ma ei taha koguda kuskile hoiusele või kindlustusse, vaid kuna lapse täisealiseks saamiseni on ikkagi 15+ aastat aega, siis võiks võtta suuremaid riske. Seega jõudsin otsusele panna raha aktsiatesse.
Lapse nimel investeerimine on aga Eestis tehtud üle mõistuse keeruliseks. Lapsele aktsiate ostmine nõuab kohtu luba, mis tundub suhteliselt ajuvaba. Igatahes otsustasin seetõttu hoida  investeeringud enda nimel. Avasin  selle jaoks eraldi väärtpaberikonto.
Plaan on teha kord aastas üks ostutehing + reinvesteerida laekuvad dividendid. Ideaalis oleks hea muidugi iga kuu väike jupike osta, aga aktsiaid on tehingutasu tõttu mõttekam korraga suuremas summas osta. Eks paistab, mis välja tuleb.
Mingil määral on investeeringute enda nimel hoidmine isegi hea, sest siis saab lapse täisealiseks saamisel otsustada, kuidas ja mille jaoks see lapsele anda. Eks palju sõltub sellest, kuidas ta selleks ajaks rahasse suhtub. Kui on vastutustundlik, võib kogu summa korraga kätte anda ja lasta tal endal otsustada, kuidas seda kasutab. Kui nii vastutustundlik ei ole, siis võib lubada kasutada nt ainult mingil konkreetsel eesmärgil. Ja kui mu aktsiainvesteeringud täielikult ei õnnestu, pole ka maailma lõpp. Küllap siis tuleb nö elluastumistoetus muudest vahenditest.

Raamat: The Bogleheads' Guide to Investing

Lugesin mõni aeg tagasi (kui päris aus olla, siis küll juba eelmisel aastal) taas paari investeerimisteemalist raamatut. Panen siia kirja mõningad lõigud, mis sealt silma hakkasid ja olulised tundusid. Esimene raamat on "The Bogleheads' Guide to Investing". Selle on kirjutanud tüübid, kes oma investeerimistegevuses järgivad John Bogle'i väljaöeldud põhimõtteid (nö Boglehead'id). Ma olen Bogle'ist ka varem kirjutanud. Tegemist on väga asjaliku ja common sense investeerimisõpikuga. Tasub küll ära mainida, et raamat on üsna USA keskne, kirjeldades põhjalikult sealsest seadusandlusest tulenevaid võimalusi makse säästa jne.

Allpool siis mõningad nopped raamatust.

• Alates hetkest kui me oleme piisavalt vanad, et asjadest aru saada, mõjutab ühiskond meid segi ajama sissetulekut ja jõukust. Suur sissetulek ja suured kulutused ei võrdu jõukusega.
• Kui sa teenid dollari, püüa säästa sellest vähemalt 20 senti. Mõned usinad säästjad püüavad säästa 50 senti igast teenitud dollarist. Mida rohkem sa säästad, seda varem sa oma rahalised eesmärgid saavutad. Miski ei asenda kokkuhoidlikkust. Otsus selle kohta kui palju säästa on kõige tähtsam otsus, mida sa kunagi teed, sest ei ole võimalik investeerida seda, mida sa ei säästa.
• Kõigil oma vara edukalt kasvatavatel inimestel on üks ühine omadus: nad kulutavad vähem kui teenivad. On kaks meetodit, kuidas saada raha investeerimiseks: sa pead kas teenima rohkem raha või kulutama vähem, kui sa praegu teenid.
• Muuda endale harjumuseks arvutada vähemalt kord aastas oma varade puhasväärtust. Rahalise vabaduseni viiva tee kaardistamine algab teadmisest, kus sa parajasti asud.
• Harjumusel osta iga mõne aasta järel uus auto on potentsiaal vähendada sinu tulevast puhasväärtust rohkem kui ühelgi teisel tarbimisharjumusel, sealhulgas krediitkaardivõlal.
• ETFid (börsil noteeritud fondid) ei sobi investoritele, kes ostavad osakuid väikeste summade kaupa nt nö dollar-cost-averaging põhimõttel, sest iga ostu pealt tuleb maksta maaklerile tehingutasu.
• Üks suuremaid kingitusi, mida sa saad oma lastele teha, on olla vanas eas finantsiliselt sõltumatu - nii tagad, et sa ei ole neile rahaliseks koormaks.
• 200 aastat USA aktsiaturgude ajalugu näitab, et pikaajaline trend on üles. Pikas perspektiivis on aktsiaturu tootlus olnud üsna püsiv. Ükskõik millist 50-aastast perioodi vaadata, keskmine inflatsiooniga korrigeeritud aastatootlus on jäänud 5-7% vahele. See tähendab, et kui sa oleksid paigutanud raha korralikult hajutatud aktsiate portfelli ning jätnud selle rahule, oleks sinu investeeringu ostujõud kahekordistunud umbes iga 12 aasta järel.
• USAs pole olnud ühtegi 15 aasta pikkust perioodi, kus aktsiaturg oleks jäänud miinusesse.
• Enamus investoreid tunnevad suuremat hirmu kaotuse ees kui rõõmu saavutatud võidust. Eksperimendid on näidanud, et emotsionaalsel tasemel on $100 kaotusest tulenev valu kaks korda tugevam kui nauding $100 võidust. 
• Me oleme harjunud uskuma, et mida rohkem me millegi eest maksame, seda rohkem me saame. Sorri, aga investeerimisfondide ostmisel asi nii ei käi. Iga dollar, mida me maksame tehingu- ja muude tasudena jm kuludena, võtab ära ühe dollari meie investeeringutest. Seetõttu on kriitilise tähtsusega hoida oma investeerimisega seotud kulud nii madalal kui võimalik.
• Madalad kulud (tasud) on kõige usaldusväärsem investeerimisfondi tulevase tootluse indikaator.
• Mineviku tootlust ei saa kasutada tulevase tootluse prognoosimiseks.
• Investeerimisfondi käive näitab, kui palju on fondijuht aasta jooksul väärtpabereid ostnud ja müünud. Käive 100% näitab, et keskmiselt müüb fondijuht ostetud aktsiad maha 12 kuud pärast ostmist. Käive on kallis, sest fond peab maksma tehingutasusid, aktsiate ostu-müügi spreadi, see tähendab kõrgemaid fondivalitsemistasusid ning tavaliselt suurendab ka makstavaid makse. Uuringud on näidanud, et madala käibega (madalamate kuludega) fondid (nt indeksifondid) saavutavad kõrgema tootluse kui sarnased fondid, millel on kõrge käive (suuremad kulud).
• On ainult kaks viisi, kuidas saavutada aktsiaturu keskmisest paremat tootlust: kas valides paremaid investeeringuid ja/või ajastades oma investeeringuid paremini. Uuringud näitavad veenvalt, et tõenäosus teha kumbagi neist vähegi järjepidevalt on nii väike, et sellised saavutused võib kirjutada ka juhuse arvele.
• Inimestel on kalduvus uskuda, et nii nagu asjad on hiljuti olnud, nii on nad jätkuvalt ka lähemas tulevikus (nö recency bias). Kui turg langeb, siis me eeldame, et see langeb edasi ning me müüme. Kui turg tõuseb, siis me eeldame, et see tõuseb edasi ning me ostame juurde. Tulemuseks on, et me müüme aktsiaid sigaodava hinnaga ning ostame neid kellegi käest kõrge hinnaga - kaotades protsessi käigus raha.
• Kui sul on raskusi investeerimisotsuste tegemisega, siis pea meeles, et investeerimine on nagu korvpall: 100% viskamata jäänud visetest ei taba ka korvi.
• Asjade edasilükkamine on finantsedu saavutamise suurim vaenlane. Paljud inimesed teevad kehvasid investeerimisotsuseid puhtalt selle pärast, et nad on hõivatud muude teemadega. Nad on liiga hõivatud raha teenimise või kulutamisega, et õppida kuidas rahast kinni hoida ja panna see kasvama.
• Alusta sellest, et paned kirja oma suurimad rahalised eesmärgid koos kuupäevadega, millal sul raha vaja on. Vaja raha ülikooli jaoks? Kui palju ja millal? Vaja raha uue kodu jaoks? Kui palju ja millal? Vaja raha pensionipõlveks? Kui palju ja millal? Hea planeerimine algab eesmärkide ja tähtaegade seadmisest.
• Maksa ära oma krediitkaardivõlg ja muud kõrge intressimääraga võlad ning hoidu võlgadest. Tee lihtne varade allokeerimise plaan ja hoia sellest kinni. Säästa süstemaatiliselt osa igast laekuvast palgarahast ning investeeri see vastavalt varade allokeerimise plaanile. Mida varem sa alustad, seda rikkamaks sa saad. Investeeri enamus või kõik oma raha indeksifondidesse. Hoia oma investeerimisega seotud kulud ning maksud madalad. Ära ürita oma investeeringutega turu põhjasid ja tippe tabada. Rebalansseeri vajadusel portfelli investeeringuid varaklasside vahel ning hoia oma plaanist kinni.
• Ära paiguta raha investeeringutesse, mis sisaldavad endas ka kindlustuse komponenti. Kindlustus on riskide eest kaitsmiseks ja investeerimine on jõukuse kasvatamiseks. Ära aja neid kahte asja segamini ja ära sega neid kokku.