esmaspäev, 5. detsember 2011

Investeerimisfondidest ja nende tasudest

Viimasel ajal ma olen mõelnud selle peale, et säästetud raha paigutamine investeerimisfondidesse ei ole minu jaoks ikka päris sobiv. Tasud, mis fondide omamise eest maksta tuleb, on meeletud. Samas valdava osa inimeste jaoks on investeerimisfondid jätkuvalt parim vahend investeerimiseks - raha paigutamine fondidesse on lihtne, see ei nõua väga palju aega ega energiat.

Kõige parem variant oleks minimaalsete kuludega indeksifondid (nagu neid pakutakse USAs), aga siin Eestis on selliste fondide kättesaadavus pehmelt öeldes kehv. See on ka paratamatu - kuna indeksifondi kulud on väikesed, siis tähendab see, et mingi arvestatava tulu teenimiseks varahaldusfirma jaoks peavad fondi mahud olema suured. Siin maailmanurgas ei saa ühegi fondi mahud olema väga suured, seega et varahaldusfirmad mingit ennast rahuldavat kasumit teeniks, tuleb neil pakkuda aktiivselt juhitavaid fonde, kust saab võtta vähemalt protsendi-paar valitsemistasu. Mis investori jaoks muidugi tähendab, et sinu tootlus on selle ühe-kahe protsendi võrra aastas väiksem. Mis omakorda pikas perspektiivis tähendab tuhandeid eurosid varahaldurite taskusse liikunud raha ehk sinu jaoks saamata jäänud tulu.

Parim näitaja fondi kulutaseme hindamiseks on fondi kulumäär (ingl. k. expense ratio). Selle arvutamiseks tuleb võtta fondi aastaaruandest fondi tegevuskulud (valitsemistasu, depootasu, tehingutasud, muud kulud) ning jagada aasta keskmise puhasväärtusega.

Arvutasin kulumäära erinevate Eesti fondivalitsejate fondide kohta 2010. aastal. Panin tabelisse Swedbanki, SEB ja LHV fondid. Nii pensionifondid, aktsiafondid kui fondifondid. Info on allpool tabelis. Nagu näha, võtavad Eesti fondivalitsejad aktsiafondidelt tasudena 2.3%-3.4% aastas, fondifondidelt 1.3%-1.7% aastas, pensioni II samba fondidel 1%-3.2% aastas ning pensioni III samba fondidelt 1.1%-1.7% aastas. Ütleme nii, et tasud ei ole väikesed.

Võrdluseks, maailma suurima investeerimisfondi, USA Vanguard Index Fundi kulumäär on 0.18%.

Illustreerimaks kulumäärade erinevuse mõju tootlusele toon ühe näite. Kui nt investeerida 10 000 eurot kümneks aastaks ning turu tootlus antud perioodil on 10% aastas. Fond, mille kulumäär on 2%, toob osakuomanikule tulu keskmiselt 8% aastas. 0.2%-lise kulumääraga fond toob osakuomanikule samasuguse turu liikumise korral tulu keskmiselt 9.8% aastas. 10 000 eurost on esimeses fondis kümne aasta pärast saanud 21 589 eurot ning teises fondis 25 470 eurot. Vahe 3881 eurot. Ja mida pikem on investeerimisperiood, seda suuremaks vahe käriseb.

Minu hinnangul võiks kulumäära avaldamine olla fondidele kohustuslik. Praegu peab selleks ikka päris palju vaeva nägema, et vajalikud numbrid fondide aastaaruannetest üles otsida ja arvutused teha. Kulumäär on minu hinnangul üks olulisemaid näitajaid, mille alusel fonde omavahel võrrelda.


Fondi tüüp Fond Kulumäär 2010
Aktsiafondid SEB Kasvufond 3.41%
Swedbank Kesk-Aasia Aktsiafond 3.27%
Swedbank Ida-Euroopa Kinnisvara Aktsiafond 3.03%
SEB Geneerilise Farmaatsia Fond 2.94%
Swedbank Venemaa Aktsiafond 2.49%
Swedbank Ida-Euroopa Aktsiafond 2.41%
LHV Pärsia Lahe Fond 2.35%
LHV Maailma Aktsiad Fond 2.28%
Fondifondid SEB Aktiivne Fondifond 1.73%
SEB Dünaamiline Fondifond 1.72%
SEB Tasakaalukas Fondifond 1.47%
Swedbank Fondifond 100 1.41%
Swedbank Fondifond 60 1.33%
Swedbank Fondifond 30 1.31%
Pensioni II samba fondid SEB Energiline Pensionifond 3.16%
Swedbank Pensionifond K4 3.00%
LHV Pensionifond XL 2.27%
LHV Pensionifond L 2.21%
SEB Optimaalne Pensionifond 2.09%
LHV Pensionifond M 1.83%
Swedbank Pensionifond K2 1.43%
SEB Progressiivne Pensionifond 1.43%
Swedbank Pensionifond K3 1.39%
LHV Pensionifond S 1.31%
Swedbank Pensionifond K1 1.21%
SEB Konservatiivne Pensionifond 1.00%
LHV Pensionifond XS 0.97%
Pensioni III samba fondid SEB Aktiivne Pensionifond 1.75%
Swedbank Pensionifond V3 1.62%
Swedbank Pensionifond V2 1.53%
Swedbank Pensionifond V1 1.48%
SEB Tasakaalukas Pensionifond 1.29%
LHV Täiendav Pensionifond 1.15%

Kommentaare ei ole: