Millistesse aktsiatesse investeerida?

Panen kirja mõned põhimõtted, mida mina vaatan aktsiainvesteeringuid valides.

1. Kõrge omakapitali tootlus madala või olematu võlataseme juures
Ettevõtte edukust näitab püsivalt teenitud korralik - üle 15% - omakapitali tootlus, mis ei ole saavutatud tänu kõrgele võlatasemele. USA kohta on öeldud, et sealsed  börsiettevõtted on läbi ajaloo teeninud keskmiselt ca 12%-list omakapitali tootlust. Ettevõttel on laias laastus võimalik rahastada oma tegevust kahel moel - emiteerides aktsiaid või võttes laenu. Omakapitali tootlust on võimalik väga suureks ajada läbi selle, et hoida omakapital väiksena ning võlgade tase väga kõrgel. See suurendab aktsionäride jaoks aga oluliselt riske - esiteks läheb suur osa teenitavast rahast laenuintresside tasumiseks ning juba väiksemad probleemid majanduses võivad viia ettevõtte sügavasse kahjumisse või isegi pankrotti (isegi kui tulu ei tule, laenuintresse tuleb ikka tasuda). Seega parim on ettevõte, mis suudab näidata püsivalt kõrget omakapitali tootlikkust madala või olematu võlataseme juures. Lisaks omakapitali tootlusele tasub jälgida ka tootlust investeeritud kapitalilt (ROIC - Return on Invested Capital), millest kirjutasin pikemalt siin.

2. Püsiv konkurentsieelis
Selleks, et püsivalt kõrget omakapitali tootlust saavutada, peab ettevõttel olema mingi konkurentsieelis, mida ei ole lihtne kopeerida. Enamasti tähendab see tugevaid kaubamärke, unikaalset ja raskesti kopeeritavat tegevusmudelit ja/või konkrentidest efektiivsemaid protsesse. Maailma tasemel on üheks parimaks näiteks Apple, kes toodab 5-6% maailmas müüdavatest mobiiltelefonidest, aga teenib üle poole mobiilitootjate poolt teenitavast kasumist. Ehk firmal on niivõrd tugev kaubamärk, et kliendid on nõus Apple'i toodete eest maksma oluliselt kõrgemat hinda võrreldes konkureerivate toodetega. Samuti on Apple'il tänu oma turujõule võimalik nõuda oma tarnijatelt väga madalaid hindu.

3. Kõrged kasumimarginaalid
Ettevõtte tugevust näitavad ka kõrged kasumimarginaalid. Näiteks ärikasumi marginaal üle 10%. Kõrge marginaal viitab tugevale konkurentsipositsioonile (kliendid on nõus maksma ettevõtte toodete/teenuste eest kõrget hinda) ja/või heale kulude kontrolli all hoidmise oskusele.

4. Madalad püsikulud
Kuna aeg-ajalt ikka esineb kriise ja raskemaid aegu, siis paremad on ettevõtted, millel on vähe püsikulusid. Püsikulud on sellised kulud, mis ei vähene ja suurene koos käibe kasvu või langusega. Madalate püsikuludega ettevõtetel, vastupidi, iga täiendav euro, mis käibekasvuna saavutatakse, toob koheselt kaasa ka kasumikasvu. Kõrged püsikulud on näiteks kõrge laenukoormaga ettevõtetel (intresse tuleb tasuda vaatamata sellele, kas kliendid tooteid/teenuseid ostavad või mitte) ning palju füüsilist vara vajavatel ettevõtetel (varad amortiseeruvad sõltumata käibe suurusest). Tallinna börsil on kõrgete püsikuludega ettevõtte klassikaliseks näiteks Tallink Grupp. Tallink on võtnud väga palju laenu, et uuendada oma laevaparki. Selle tagajärjel läheb suur osa teenitavast rahast intressikuludeks ja laenude tagasimakseteks. Samuti on üks suuremaid kuluallikaid kasumiaruandes laevade amortisatsioonikulu. See ei ole küll rahaline väljaminek, aga vähendab raamatupidamislikku kasumit. Aktsionäridele üle jääv raha on kõige selle kõrvalt suhteliselt pisku.

5. Usaldusväärne juhtkond
Usaldusväärne juhtkond on selgelt kvalitatiivne näitaja, mida ei ole lihtne mingisse numbrisse kokku võtta. See on tunnetuslik küsimus. Ma ei mõtle siinkohal, et juht peaks olema selline tore ja meeldiv ja suhtumiselt pehmeke. Samas ma kindlasti ei mõtle ka jõhkardit, keda nähes töötajad värisevad.  Pigem mõtlen selle all juhte, kes tunnevad oma äri hästi, kelle ego ei ole suurem kui nende juhitav ettevõte, kes räägivad oma ettevõttest ka aktsionäridele ausalt ja avalalt (mh rasketel aegadel), kes ei ole seotud mingite negatiivsete (mh kriminaalsete) skandaalidega jne. Ehk usaldusväärne juht on selline, kelle puhul sa saad öelda, et sul on hea meel, et ta juhib seda ettevõtet.

6. Õiglasest hinnast odavam aktsia
Eelnevad punktid räägivad sellest, milline on hea ettevõte. Kõik head ettevõtted ei ole aga head investeeringud. Igasuguse tootliku vara (milleks on ka ettevõte ja selle aktsiad) õiglaseks väärtuseks on selle vara poolt tulevikus teenitav tulu, mis on diskonteeritud tänasesse päeva arvestades vara omanike poolt nõutavat tootlust. Ettevõtte aktsia õiglaseks väärtuseks on seega tulevikus ühe aktsia kohta teenitav tulu, mis on diskonteeritud tänasesse päeva aktsionäride poolt eeldatava tulumääraga (ehk omakapitali hinnaga). Seega heaks investeeringuks on head ettevõtted, mida on võimalik osta nende õiglasest väärtusest odavamalt. See tähendab muuhulgas, et investoril peavad olema raudsed närvid - parimad ostumomendid tekivad languse- ja kriisiaegadel, kui valitseb paanika ja enamus investoreid tahavad aktsiatest lahti saada.

See on kogu investeerimise juures kõige keerulisem punkt. Siinkohal tuleb parafraseerida paari Warren Buffetti öeldud mõtet. Esiteks odavate ettevõtete leidmine ja neisse investeerimine ei ole üle mõistuse keeruline, samas ei ole see ka lihtne. Samuti on see üsna ajamahukas tegevus. Ja teiseks, kui sa ei oska ettevõtte väärtust hinnata ja ei ole oma hinnangutes kindel, siis sa ei peaks selles mängus üldse osalema. Sellisel juhul on sinu jaoks kindlasti õigem otsida madalaimate kuludega (soovitavalt indeksi-)fondid ja paigutada oma raha sinna.

Ma kirjutan kindlasti ühel hetkel siia blogisse oma mõtted ja juhised ettevõtte õiglase väärtuse leidmisel, aga see ei ole teema, mida on võimalik valada ühte lühikesse blogipostitusse. Nagu ma ei väsi kordamast - keda see teema huvitab, leiab kogu vajaliku info ja rohkemgi veel New Yorgi Ülikooli professori Aswath Damodarani kodulehelt - nt tema raamatust The Little Book of Valuation.