reede, 11. jaanuar 2008

Säästmise põhialused

Kui inimene pole kunagi raha säästnud - elanud palgapäevast palgapäevani, aga on huvi säästmise vastu, siis mina soovitaksin alustada kahest järgnevast tegevusest.

  • Rahapuhvri kogumine ootamatute kulutuste katteks või lühiajalisteks nö mustadeks päevadeks. Seda raha võib kasutada mingite ootamatute kulude katteks (a la katus sajab läbi vmt avarii) või eriti halval juhul nt töötuksjäämise korral hädavajalike kulutuste tegemiseks. See raha peaks olema kuskil, kust seda on lihtne kätte saada. Selleks sobib näiteks kasutus- või säästuhoius või ka likviidsusfond, kust on võimalik mõne päevaga raha kätte saada ilma teenitud intresse kaotamata. Sinna peaks olema võimalik raha regulaarselt (või ka ebaregulaarselt) raha juurde kanda ning see teenib kõrgemat intressi, kui summat arvelduskontol hoides.

    Selline likviidsuspuhver on eriti oluline inimestele, kellel on igakuiselt vaja laenumakseid maksta. See on eriti ohtlik olukord rahalises mõttes, kui inimene maksab tagasi mingit laenu ning elab samal ajal palgapäevast palgapäevani.

    Rahapuhver peaks olema kindlasti vähemalt nii suur, et kataks ühe kuu kulutused. Ideaalis võiks see aga katta vähemalt kolme kuu kulud.

  • Raha kogumine pensioniks. Pikaajaliselt säästetav raha on päris kindlasti mõtet paigutada kolmandasse pensionisambasse. Seda peamiselt tänu riigi poolt pakutavale tulumaksusoodustusele - kolmandasse sambasse pandud rahalt saab tulumaksu tagasi.

    Mina soovitaksin valida kolmanda samba tegemiseks pigem pensionifondi kui -kindlustuse. Vähemalt juhul, kui pensionini on veel üle 15-20 aasta aega. Esiteks on fondide tootlus pikaajaliselt eeldatavalt kõrgem kui laekuks kindlustusest. Teiseks kaasnevad kogumikindlustusega üldiselt väga suured ning täiesti läbipaistmatud kulud. Kulud kaasnevad ka pensionifondidega, kuid seal on need selgemalt välja toodud. Igatahes omale pensionifondi valides soovitan teha sammas sellises pangas või investeerimisfirmas, kus kulud (sisenemis-, väljumis-, valitsemistasud ning tasud fondiosakute ostmise eest) on väiksemad - kulude suurus mõjutab väga oluliselt lõpptulemusena teenitavat tulu. Kunagi plaanin sellest ka pikemalt kirjutada.


Sellest, et pensioni teine sammas peaks tehtud olema, ma ei hakka parem rääkimagi. See on noorte inimeste puhul elementaarne (ning paljudele ka kohustuslik).

Keerulisematele investeeringutele tasub mõelda alles siis, kui need ülemised esmatähtsad punktid on täidetud ning on veel täiendavalt võimalik raha kõrvale panna.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Üks ilus võrdlus pankade teenustasudest oleks väga tore. Ning samuti oleks tore saata siis link mõnele ajalehele, kui neil ei ole parasjagu millestki kirjutada, siis sealt saavad küll mõtteid.

Ise jätsin 3 samba tegemata just röögatute teenustasude tõttu. St minu arvutuste järgi sõid teenustasud suhteliselt kiirelt ära kõik tulumaksu soodustused.

Anonüümne ütles ...

Rahapuhvri jaoks võib kasutada tähtajalist hoiust, mis on kõige kõrgema intressiga. Vajadusel (tõeline häda) saab sealt raha kätte, kuid ilma intressideta.

Ühtlasi distsiplineerib selline hoiustamisviis - raha väljavõtmine ei ole liiga lihtne.

lihtsad.rahaasjad ütles ...

Fondide tasudest on ülevaade minuraha.ee lehel, aga kõigi investeerimisega seotud kuludest vist tõesti pole ülevaadet tehtud. Võrdluse teemal peab mõtlema.

Tähtajalist hoiust võib kasutada, kui on vajalik raha juba kokku saadud. Tähtajalise hoiuse üks puudusi on nimelt see, et sinna ei saa raha juurde kanda.