Regulaarsete sissetulekute suurendamine

"Miljard siit, miljard sealt ning varem või hiljem annab see kokku päris raha."
Everett Dirksen, USA kongresmen

Üks olulisi riskide maandamise võimalusi tööinimesele on oma sissetulekute mitmekesistamine - kui kogu tulu ei laeku tööandjalt, on ka nt töökaotuse korral palju kergem hakkama saada.

Põhimõtteliselt on mitmeid võimalusi teenida passiivset sissetulekut - ehk tulu, mille teenimiseks ei pea aktiivselt rabelema. Ideaalis võiks passiivsetest allikatest tulla piisavalt raha, et sellest piisaks äraelamiseks. Eestis kahjuks on mitmed traditsioonilisted passiivse sissetuleku teenimise moodused raskesti kasutatavad. Ning ka ilma Eesti-spetsiifiliste probleemideta ei ole see muidugi niisama lihtne - enne suure tuluni jõudmist tuleb kõvasti säästa ning investeerida. Aga kui kunagi algust ei tee, siis ka ei saavuta kunagi midagi

Dividendid

Üks olulisi passiivse tulu allikaid on dividendid. Paljude aktsiate kohta öeldaksegi, et need on dividendiaktsiad. Dividendiaktsia hind tõuseb/langeb suhteliselt vähe; ettevõte väga kiiresti ei kasva; ettevõte teenib stabiilselt korralikku kasumit ning maksab seda regulaarselt aktsiaomanikele välja. Lähiregioonis on sellisteks aktsiateks näiteks Eesti Telekom, Saku Õlletehas ning Leedu telekomifirma TEO LT. Seoses viimaste kuude börsilangusega on nende aktsiate hinnad langenud ka suhteliselt atraktiivsetele tasemetele. Nt Hansapank ootab TEO LT dividendiks tänavu 0.16 litti, mis moodustab umbes 7.5% aktsia praegusest hinnast. Dividendiaktsiad on topeltkasulikud, sest lisaks regulaarselt (kord aastas) laekuvale tulule on võimalik täiendavalt teenida veel ka aktsiahinna tõusult.

Intressid

Eestis võlakirjadesse investeerimine popp ei ole. Ega ka mitte lihtne. Pigem on see pankade jõukate privaatklientide pärusmaa. Samuti raskendavad praegused maksureeglid Eestis eraisikute võlakirjadesse investeerimist - eraisik peab praegu ettevõtetele laenates (ehk võlakirjade intressidelt) maksma tulumaksu, samas kui pankadele laenates (ehk hoiuste intressidelt) tulumaksu maksma ei pea. Seetõttu peavad võlakirjade intressid hoiuselt teenitavaid intresse ületama vähemalt tulumaksu võrra, et eraisikuna neisse raha paigutamine ära tasuks. Kui võlakirjadesse oleks võimalik investeerida ka väiksemaid summasid, nendega kaubeldaks aktiivsemalt börsidel ning maksustamispõhimõtted oleksid samad mis hoiustel, siis tasuks kindlasti kaaluda nendesse investeerimist.

Seni on Eesti investoril intressiteenimiseks kättesaadavad vahendid ainult tähtajalised hoiused ning likviidsusfondid. Ka likviidsusfondi intressidelt tuleb tasuda tulumaksu, aga sellegipoolest on seda mõttekas kasutada arvelduskonto asemel lühiajaliseks (mõneks päevaks või nädalaks) raha paigutamiseks. Vähemalt ühes Eesti pangas likviidsusfondil teenustasusid ei ole ja raha saab paigutada alates 100 kroonist.

Üüritulu

Aktiivsematel inimestel on võimalik tulu teenida ka üüri näol. See on minu arvates keerulisem ja aeganõudvam eelnimetatud meetoditest. Ka riskantsem, eriti kui välja üürida laenu eest ostetud korterit. Suurepärane tuluallikas on see neile, kel mõni üleliigne korter kas juba varem odavama hinna eest ostetud või saadud päranduseks vmt. Kui alustada hetkel nullist ehk osta laenu eest korter ja üritada seda välja üürida, siis praegu see ilmselt väga tasuv tegevus ei ole. Korterite hinnad on lihtsalt veel nii kõrgel, et laekuva üüriga on peale laenumaksete tasumist raske kasumisse jõuda. Hoiusel raha hoidmine on hetkel mõttekam. Pikemas perspektiivis on aga täiesti reaalne, et kinnisvarahinnad normaliseeruvad sellisele tasemele, kus ka laenu eest soetatud korteri väljaüürimine võib ära tasuda.

* * *
Minul isiklikult laekub passiivset tulu hetkel ülaltoodutest ainult intresside näol hoiusest ja likviidsusfondist. Sealt laekuv tulu moodustab hetkel umbes 5% minu igakuisest palgast - seega arenemisruumi on kõvasti. Dividendiaktsiaid olen omanud minevikus - kuid olen need müünud, kui hinnad on minu hinnangul tõusnud liiga kõrgele. Tagantjärgi tarkusega võib öelda, et õigem taktika oleks olnud ikkagi hoida neid aktsiaid pikemaajaliselt.

Hetkel olen ma dividendiaktsiatesse investeerimise osas pisikese dilemma ees - hinnatasemed on huvitavad, aga oma hetkel (hoiuses olevat) vaba raha ma ei tahaks pikaajaliselt aktsiate alla kinni panna. Nii et pigem paneks sinna raha, mis praegu seisab mõnes investeerimisfondis. Samas fonde müües tekiks praegu tulumaksukohustus. Seetõttu oleks parem ära oodata 2009. aasta, mil investeeringute vahetamisel tulumaksu tõenäoliselt maksma ei pea. Kas siis aga ka aktsiate hinnatasemed veel sama soodsad on kui praegu - võimatu öelda. Nii et see on teema, mille üle pean veel mõtlema.

Isiklikku korterit ei ole mul endalgi, nii et mõne ostmisest väljarentimiseks on vara mõelda.