Säästmisest

Panen kirja ühe olulise reegli (võiks öelda, et põhireegli), mida mina oma rahaasjades jälgida üritan või vähemalt sean eesmärgiks jälgida.

Minu põhireegel ütleb, kulutada tuleb vähem, kui ma teenin. Ja tulude hulka, millest vähem ma üritan kulutada, ei loe ma mitte kõik tulud, vaid ainult regulaarsed sissetulekud. See põhimõtteliselt tähendab siis ainult töötasu. Sest raha võib sisse tulla ka muul moel - investeerimistuluna, intressidena, kingitustena, misiganes. Aga need ei ole kuigi hästi prognoositavad ja enamasti ka mitte regulaarsed sissetulekuallikad.

Täpsemaks (optimistlikuks) eesmärgiks olen ma seadnud endale säästa igal aastal vähemalt 20% oma brutotöötasust. See on päris ambitsioonikas eesmärk tänapäeva tarbimisühiskonnas. Ja ega sellest kinnipidamine mul kogu aeg ei õnnestu. Näiteks sel aastal tuleb selleks nö säästumääraks tõenäoliselt umbes 10%. Eelmine aasta säästsin seevastu koguni 31,7% oma brutotöötasust. Viimase kümne aasta jooksul kokku olen kõrvale pannud umbes 16,5% oma brutotöötasust.

Järgmise aasta lõpuks olen loodetavasti 20%-le oluliselt lähemal (kui kõik hästi läheb - tööd ei kaota, palka ei vähendata, muud katastroofilist ei juhtu).

Selle aasta tagasilöök säästmises on puhtalt "tänu" autoostule. Ma tean, et uue auto ostmine oli minu sõiduvajaduste juures ülepingutamine, aga mis teha - ei suutnud vastu panna. Ei, autopede ma ei ole - tegemist ikkagi suht väikese ja odavamat marki autoga.

Paljud peavad sissetuleva raha mitteärakulutamist ilmselt koonerdamiseks. Ma mõistan, kui sellesse nii suhtutakse, aga ise ma seda nii ei näe. Minu jaoks on asja iva seles, et iga kord raha välja käies tuleks mõelda mitu korda, kas mul ikka on seda ostetavat asja vaja. Kas see pakub mulle rahuldust rohkemaks kui mõneks hetkeks/päevaks? Kas see teeb mind õnnelikumaks? Ja pigem sagedamini kui harvemini on vastuseks - ei, mul ei ole seda tegelikult vaja.

Mida teha säästetud rahaga? See tuleks investeerida. Investeerimisfondidesse, pensionifondi, aktsiatesse. Mustadeks päevadeks kogutavat raha võib hoida ka nt hoiusel. Kõigisse neisse kohtadesse olen ma oma sääste ka paigutanud. Sellest kirjutan mõni teine kord.

Aga milleks see kõik? Miks mitte kõik kohe ära kulutada? Pikaajaline eesmärk on jõuda olukorda, kus palgatööd teha pole otsest vajadust. Tööd saaks teha suurema mõnuga ning töökohta valida vabalt ja kiirustamata. Ma arvan, et see oleks päris hea olukord.

Ehk et asi ei ole rikkakssaamises, vaid vabaduses.