Algus

Alustan blogi laias laastus teemal, mida inglise keeles nimetatakse "personal finance" ja mis eesti keeli võiks kõlada kui "isiklikud rahaasjad". Teemad ei piirdu siiski ainult minu isiklikus rahakotis tuhnimisega (kuigi ilmselt tuleb ka seda teha, vähemalt teoreetilisel tasandil :), üritan anda ka oma vaate maailmas (eriti majanduses) toimuvale; kirjutada raamatutest, mida lugenud olen jne. Üritan püsida siiski enam-vähem teemas ja käsitleda teemasid selle nurga alt, et kuidas see info mõjutab meie igapäevaseid rahaasju ning mida tavaline inimene sellest endale kõrva taha võiks panna.

Aga miks ma kõike seda teen? Mul on rahaasjades üldiselt aastaid olnud teatud põhimõtted, mida olen oluliseks pidanud. Samuti olen ammu avastanud, et oma mõtteid kirja pannes saavad need oluliselt selgemaks ka iseenda jaoks. Kui mu mõtted tekitavad lisaks ka diskussiooni, siis on kasu topeltsuur. See ongi peamine - panna oma põhimõtted kirja, arendada neid edasi ja vaadata, kuidas nende järgimine välja kukub. (Seda viimast ma tean tegelikult niigi - mõnikord kukub, mõnikord ei kuku).

Minu peamise isikliku rahapoliitilise põhimõtte võib lühidalt kokku võtta nii, et jooksval aastal ei tohiks kulutada rohkem kui aastas regulaarsest sissetulekust (s.o. üldiselt siis palgast) laekub. Veelgi enam, igal aastal tuleks teatud summa palgast ka kõrvale panna ja investeerida. Kõige selle eesmärk on pikas perspektiivis rahalise sõltumatuse saavutamine (mida võiks lühidalt defineerida kui olukorda, kus palgatöö tegemine on vabadus, mitte kohustus).

Üldiselt on põhimõte lihtne ja ehk isegi loogiline (vähemalt mulle endale tundub nii), aga järgida seda pole paraku mitte nii kerge. Kuigi tulenevalt mõningatest minu iseloomuomadustest minule võibolla lihtsam kui mõnele teisele. Aga ka mina olen kõigest inimene - ahne ja ekslik:) Aga sellest võibolla juba mõni teine kord.